Täna oli vist võimaluste mittekasutamise päev. Meie toanaabriga jätsime kasutamata võimaluse pikalt magada ja hulk sõitjaid jätsid võistluse ajal oma edutoovad võimalused kasutamata. Mind äratas enne kella kehv enesetunne- nina oli tatine ja kurgus kriipis. Ilmselt eile tõusma hakanud tuul tegi mulle raja ääres kurja.
Tuule valjemaks muutumist oli kuulda ärgates ka tuppa. Hommikusöögile minnes pakkusid vaatamist mitu plastmassist prügikasti, mis majade vahel tuule abil oma võistlust pidasid ja mööda hoovi ringi libisesid.
Tänane bussile minek ja ärasõidu venimine tekitas minus kõva hämmingut. Tundub, et noored kolleegid ei saa aru, millise kaalukuse ja reeglitega võistlusel nad on teenindajateks. Kui esimestel päevadel rõhutati meie pealike poolt, et määratud aeg tähendab 15 min varem kohalolekut, siis viimastel päevadel on see hakanud vabalt venima. Ja kahjuks pealikud ise ei anna ka parimat eeskuju. Täna hommikul olid bussis määratud väljumise ajal peale minu veel Girts ja Janis Lätist, Carlos AbuDhabist, Kartik Indiast ja paar kohalikku kohtunikku. Edasi hakkas rahvast kogunema, kuid peaaegu kõik käisid sööklast võtmas oma söögipakki ja kuuma jooki ning tulid nendega nüüd bussi hommikusöögile. See ei ole normaalne! Kahjuks tundus see siiski meie tiimijuhtidele OK. Nagu karta oligi- paar topsi läks ümber juba enne sõidu alustamist ning üks veel ka sõidu ajal. Siis tekkis veidi pahandust, sest ühe kolleegi riietus sai ka kohvipesu.
Võistluspäev oli F2 autodega tegelevale meeskonnale üsna rahulik. Skännisime enne starti autode rehvid ning edasi jälgisime võistlust taas FIA garaažist telekatest või rajaäärselt ekraanilt.
Kahjuks ei suutnud MP Motorspordi sõitjad oma häid stardikohti ära kasutada. Mõlemal oli kehv start ning sõidu jooksul langesid nad vaikselt tahapoole. Lõpuks neile 8. ja 9. koht.
Kuna eile oli parc ferme korraldamise ja liiklemisega probleeme, siis kamandati täna rohkem inimesi juba enne sõidu lõppu abiks parc fermesse. Minu ülesandeks sai valvata F2 parc ferme järel olevat ala, kus hakati kraanaga maha tõstma puksiiridega toodavaid katkestanud autosid. Eile parkis selle koha peal pikemat aega fotograafide buss ja sellest tekkinud ummik blokeeris ära ka liikluse rajal. Tundus, et probleemile oli lahendust otsitud mitmel rindel. Lisaks minule tekkis sinna alale ka eriti aktiivne raadiosidet omav bahreiinlane, kes võttis kamandamise väga häälekalt enda peale. Kui kõik autod olid FIA tehniliste delegaatide soovide kohaselt paigutatud, hakati võistlusjärgset kontrolli tegema. Nagu arvata, saime meie Carlosega taas ülesandeks rehvide temperatuuri ja rõhkusid mõõta. Seejärel kamandati meid lõunapausi pidama, sest polnud teada, kaua kontrollimised aega võtavad. Ametisse naastes oli F1 stardini jäänud veel ca 25 minutit. Mina vahetasin välja ühe kolleegi, kes pidi minema appi stardi juurde lükkajate meeskonnale. Autolt olid demonteeritud tagatiiva osad, mis asusid auto all ootel. Selline on F2 sarja protseduur. Kummaliseks läks see tegevus siis kui F1 hakkasid startima. Pea kõik erinevate meeskondade liikmed läksid seda raja äärde vaatama. Ja meie pidime seisma tühjades telkides ning jälgima, et ei oleks mõnda pahatahtlikku, kes tuleks seda hetke ära kasutama ning hakkaks detaile vahetama. Õnneks kedagi sellist ei leidunud. Umbes 10 minutit hiljem vabastati autod parc ferme režiimist, millega olime ka meie vabad.
Mina suundusin esimese kurvi juurde raja siseosas, kuhu oli kõige lihtsam minna jälgima võistlust. Kohalikud kohtunikud trikitasid käepaelte ja eraldusvestidega ning käisid kordamööda paddocki alal nurga tagant võistlust jälgimas. Ma olin rahul oma vaatamiskohaga. Seal oli ka paar suuremat konteinerit, mille taga sai mõnusalt tuulevarjus olla. Teisel pool rada asuva hotelli hoovis oli suur ekraan teleülekandega, kuid see jäi osaliselt puude varju. Võistluse käigule aitas järge hoida Delfi blogi, mida sai telefonist vaadata. Verstappeni ja Ricciardo kokkupõrge jäi küll rajapiirete varju, kuid suure sädemepilvega rajalt väljalibisevad autod olid küll kaunis vaatepilt. Noh, nii kaunis kui üks avarii teinud autode pilt võiks olla. Ja Safety Cari järgselt kordusstardis Vetteli tehtud eksimus toimus ka kohe minu ees.
Sõidu lõpuks sebisin ennast pitlanele. Kuna mul ei olnud F1-tega seotud kohustusi, siis sain kaasa elada võitjate ning nende meeskondade rõõmule ja seda ka pildistada.
Pärast seda ronisin 2. sektori rajakohtunikele mõeldud bussile ning sõitsime läbi ummikute hotelli. Homme peaks olema vaba päev Bakuuga tutvumiseks ning õhtul kõigile kohtunikele ja vabatahtlikele abistajatele mõeldud pidu. Ja lend Kiievisse läheb peojärgsel hommikul kell 4:20.
Arvan, et teen kokkuvõtva jutukese ja suurema pildigalerii juba kodus.
Kõike head soovides,
Raul Koov