Ülevaate eilsest päevast lõpetasin enne õhtusööki. Võib öelda, et see oli parem kui hommikul jagatud kotitäis saiu ja näkse. Tegemist oli teoreetiliselt sooja toiduga, mis toodi kohale termostes. Pool tundi pärast söögiaja algust ei olnud see igatahes soe, kuid road olid valmistatud kuumtöötlusega. Valikus oli ahjukartul, mitu salatit ja erinevad lihatooted: kebabirullid, kanatükid ja väga küpsetatud loomaliha tükid. Suure maitseelamusega tegu ei olnud, kuid värske salat oli saiasöömisele heaks vahelduseks :).
Pärast sööki kasutasin vabaajakeskuses olevat ainsat võimalust internetti kasutada ja oma pildid-lood edasi saata. Päris keeruline on siin infot saada ja jagada. Eesti operaatori kliendile on kohaliku andmeside kasutamine väga kallis ja avalikku wifit väga piiratult. Jama on ka see, et kohalikud kohtunikud kasutavad omavahel suhtlemiseks ja ka teadete edastamiseks just internetti vajavaid moodsaid suhtlusvõrke.
Tänane hommikusöök erines eilsest selle poolest, et lõunasöögi kotikest ei jagatud kohe. Selle saime tund hiljem. Ja täpselt sama sisuga kui „hommikueine“! Päris masendav. Osa kohalikke on juba kurjad sellise teeninduse peale.
Helgem pool saabus ka. Nimelt teatas hindust toanaaber Kartik, et mul tuleb minna naabermajas asuvasse lattu, kus jagatakse kõigile veel nänni. Enamikel kohalikest oli juba eile seljas hulga rohkem ühesugust vormi kui meile jagati saabumisel. Oletasin, et see eelmisest aastast või siis vaid nende kohtunike klubi liikmetele. Tegelikkuses on korraldaja kõikidele abilistele teinud ühesugused väljaminekud. Lihtsalt inff ei liikunud korralikult. Tegemist oli siis tööriietusega: kaitseprillid, kõrvatropid, läbipaistev kilejakk, jopevest ning „adi-tossud“. Jep, siinne korraldaja jagab igale osalisele paari kolmetriibulisi jooksujalatseid!
Hommikusöögi järel netivõimalust kasutades leidsin FB-st eile jagatud pildile ühe huvitava kommentaari. Nimelt teatas Sergei Vichmann, et ma peaksin astuma läbi ka F2 alalt MP Motorspordi juurest, kus ta ametis on. See oli küll kena üllatus!
Rajale saabudes teatati, et meil on alustuseks 2 tundi vaba aega. Vantsisin siis MP Motorsporti otsima. Sergei leidsin kiiresti üles. Kohe selgus, et meeskonnas töötab teinegi eestlane, Veiko Rõivas. Mõlemad on selles hollandlaste meeskonnas ametis juba mitmeid aastaid. Meeskonna tagatoas kohvitades nägin seal teisigi tuttavaid inimesi. Nimelt oli MP Motorsport üks nendest meeskondadest, kes 2009 alustasid F-Renault 2.0 autodega Põhjamaade sarjas sõitmist. Olin sel ajal Soome autode ringrajavõistlustel tehnilise kontrolli juhiks ja kohtusin nendega Soomes peetud etappidel. Selgus, et Sergei ja Veiko on F2 (varem GP2) autosid hooldanud juba mitu aastat. Kui küsisin nende ambitsiooni kohta F1 meeskonda tõusta, siis nad ei olnud sellest väga vaimustunud. Põhjendused olid sarnased sellele, mida isegi olen tundnud meeskondade tööd kontrollides. Mitte ainult kohtunike tegevus ei ole väga piiratud ja reglementeeritud. Ka sealsetel mehaanikutel on väga kitsad töölõigud, mida tuleb teha perfektselt. Ja on ka neid, kes töötavad vaid tehases ning võistlusele ei pääsegi. Näiteks F2 meeskonnas on läbi hooaja iga auto juures 2 mehaanikut, kes teevad kõik vajalikud hooldused ja remondid. Seega tunnevad nad tervet autot väga hästi. Võistluse nädalavahetusel ajal lisatakse neile veel mõni abiline.
Sergei ja Veiko rääkisid veidi ka uuest Dallara ehitatud F2 vormelist. Tegemist on üsna ebaõnnestunud mudeliga, mis laguneb ja paindub kurvides. Seega on ülikeeruline sellele seadistusi leida. Samuti on väga kehvad ja ebamugavad lahendused seadistuste tegemiseks. Paari sagedast reguleerimist vajavat mutrit saab vaid siis keerata kui suur osa auto aerodünaamilistest detailidest on maha monteeritud. Juba esimese võidusõiduga lagunes mitmel autol monokok nii, et tehases mõeldi kiiresti välja lisadetailid, mida meeskonnad pidi juurde kleepima enne järgmist võistlust.
Tehnilise kontrolli jaoks alustasime mingi õppimisega just F2 klassi FIA boksis. Ülesanded olid konkreetselt teatatud vaid neile, kes mõlema klassi mõõteplatvormide juures hakkavad tööle. Samuti osa F2 kontrolöre teadis oma ülesannetest. Kui erinevad grupid suundusid oma harjutusi tegema, seisin mina ikka veel teadmatuses. Lõpuks siis tuli F2 kontrolöride kohalik pealik ja kuidagi piinlikkusega teatas, et ma olen määratud sinna rehvide kontrollijaks. Olin üsna rahul selle otsusega. Kindlasti tahaks teada uuendustest, mis F1 autode ja meeskondade töökorralduses on. Samas on need vaid pisiasjad ning süsteemid toimivad samamoodi. F2 autode juures pole ma veel tegutsenud ning siin on uut ja huvitavat piisavalt. Ja kindlasti on see füüsiliselt kergem kui F1 meeskonna kontrolöriks olemine. Seal tuleb laupäeval ja pühapäeval seista tunde sisuliselt ühel kohal ning jalad ja selg saavad väga kõva koormuse.
Omalt poolt kasutasin veidi olukorda ära ning et meie pealik ei peaks liigselt piinlikust tundma välismaalase määramisest „madalamasse klassi“, siis küsisin talt võimalust ise valida meeskond, kelle juures rehvide markeeringuid kontrollida. Ta ütles, et see pole küll korrektne, aga kui ma soovin, siis tegelikult ikkagi võimalik. Ja ma siis valisin ühe Hollandis resideeruva meeskonna :).
FIA F2 sarja tehnilised delegaadid tegid meie seltskonnale väikesed koolitused autode kontrollimiseks ja rehvimarkeeringute skännimiseks. Homme on võistluseelse kontrolli aeg, kus kahes grupis vaatame üle 20 autot.
Aga täna pärast õhtusööki ootab ees põnevam meelelahutus- toimub tehnokontrollide koosolek, kus selgub, kes millise meeskonna juures saab töötada. Läheb põnevaks! Mina olen oma valikuga rahul ja saan asja rahulikult jälgida.
Ja ilmast ka. Kuigi prognoos lubas tänaseks 18-20 kraadi sooja, siis tegelikult oli seda vähem. Külm tuul muutis selle veelgi jahedamaks. Kohalikud inimesed on pettunud ja hädas. Baltlastele on see nauditav dressipluusi-ilm. Kui tuul puhub rohkem, siis lukk kinni. Kui oled varjus, siis lukk lahti ja naudid lõunamaist kliimat, mis on ikkagi soojem kui kodune.
Tervitustega,
Raul