Soome AKK avaldas kurva teate, et nädalavahetusel suri haiglas võistlustel saadud vigastuste tõttu autospordikohtunik. Õnnetus leidis aset 22.juunil Poris toimunud autokrossil. Juhitavuse kaotanud võistlusauto lendas üle turvavalli raja keskele ning vigastas raskelt seal viibinud kohtunikku. Esmased kommentaarid viitavad turvareeglite rikkumisele. Kas ja milliseid neist rikuti, selgitab uurimine.
See sündmus tuletab meelde, et mootorisport on ohtlik. Õnnetuse faktor käib kaasas ka siis kui kõiki reegleid täidetakse. Võimalused traagilisteks tagajärgedeks tõusevad oluliselt kui korraldajad ei järgi kehtestatud reegleid, teevad turvalisuse ja ka ausa spordi tagamises järeleandmisi kitsale eelarvele viidates. Tihti ei mõisteta, et võistluse tühistamine on tegelikult õigem otsus kui selle kehvasti ja ohtlikult läbiviimine.
Sellised puudused peaks kõrvaldama alaliitude järelevalve. Kahjuks on alaliitude võimekus äärmiselt piiratud kui neis töötab vaid 2-3 palgalist inimest. Nemad jõuavad vaevu tagada igapäevase dokumentatsiooniga tegelemise. Muud ülesanded on enamasti jäetud alakomiteede kanda. Kuna alakomiteed koosnevad vabatahtlikest, kes täidavad (peaks täitma, aga alati ei viitsi seda teha) endale võetud kohustusi vabast ajast, siis ei ole nendegi tegevus alati tulemuslik. Samuti võib komiteede mõnede liikmete tegevust juhtida nende võimalik seotus konkreetsete võistlejate/ meeskondadega, aga ka võimalik sõltuvus sponsoritest.
Millal hakkavad kõik Eesti mootorispordivõistluste korraldajad hoolima osalejate ja pealtvaatajate ohutusest? Samuti ka ausa spordi tagamisest. Tõenäoliselt läheb selleks veel hulk aega (või halvemal juhul mõni vigastatu või hukkunu), sest meie “metsikus” riigis ei pea korraldajad kehtivaid reegleid endale kohustuslikuks. Miks meil ei soovita õppida teiste vigadest ja õnnetustest?
Siin on kaks lähitulevikku puudutavat näidet:
1. Soomes jäetakse ära MV etapp, sest vähese registreerunud osalejate hulga juures ei suuda korraldaja majanduslikult tagada võistluste ausat ja ohutut läbiviimist. Kõigile osalustasu maksnutele tagastatakse see raha.
2. Eestis toimuval võistlusel puudub veel 2 päeva enne võistlust selle Juhend. Lisaks pole võistlusel turvaplaani ega muid vajalikke kooskõlastusi avaliku ürituse läbiviimiseks. Seega puuduvad andmed, kuidas seda võistlust üldse läbi viiakse ja kuidas tagatakse osalejate ning pealtvaatajate ohutus.
Lisaks üldisele ohutusele on mitmeid muid põhjuseid, miks võistlejad peaksid hoiduma osalemast sellistel võistlustel. Või vähemalt nõudma väga tungivalt alakomiteel puuduste kõrvaldamist ja vajalike dokumentide avaldamist. Avaldamata juhendiga või registreerimata võistluse puhul võib olla tegemist illegaalse võistlusega. Sellisel juhul võib näiteks kindlustus loobuda teile osaks saanud kahjude korvamisest. Samuti keelavad FIMi ja FIA reeglid litsentsiga sportlastel osalemise illegaalsetel võistlustel. Üldjuhul peaks sellele järgnema võistleja litsentsi tühistamine…
Allpool mõned näited „elust enesest“.
– Näiteks võidusõidu korraldaja muudab võistluse ajakava pärast omavalitsuselt avaliku ürituse loa saamist selliselt, et võistlus kestab 3 tundi kauem kui talle on kinnitatud ürituse toimumise aeg. Kas see on OK?
– Pärast juhendi kinnitamist alaliidu poolt, tehakse sinna mitmeid muudatusi, millele kusagil ei viidata ega avaldata muudatust bülletäänina. Võistluse veebilehel vaheldub küll versiooni number, kuid sisu muutust see ei kajasta. Eriti kummaline, et isegi varem kinnitatud ametnike vahetust tehakse „jooksvalt“ nagu oleks tegu hokimänguga.
– Või mõni juhendiga kinnitatud vastutav ametnik laseb ennast kanda kahe erineva samaaegselt toimuva võistluse (erinevad alad, erinevad kohad) ametnikuks. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis saad vastuseks “et küll ta jõuab vajadusel ka sinna teise kohta” või “see on ainult nimi, töö teeb keegi teine” jne. Ühe konkreetse isikuga seotud ja korduvalt toimunud näidete puhul oli tegemist võistluse arsti/ meditsiiniteenistuse juhiga. Võimalik, et ta ise peab ennast Imemeheks, kes suudab kahes erinevas kohas samaaegselt panna diagnoose ning juhtida esmaabi andmist ja/või kuuluda õnnetuskomisjoni kui midagi on läinud väga halvasti…
– väga eksitav on olukord, kus võistlusel kasutatakse näilist ohutusteenistust: on justkui olemas, kuid asja uurides selgub, et neil puuduvad oskused või ressurss reageerimiseks. Näiteks kui ringrajavõistlusel sõidab avaringil võistlejate taga Medical Car, on OK. Kui selle meeskonda kuulub vaid arst ilma vajalike vahenditeta, siis see ei ole OK. Kui seal puudub ka päästja ilma vahenditeta, millega kiiresti võimaldada arstile ligipääs kannatanu juurde, ei ole see üldse OK. Pigem on see mõttetu. Kui Mediacl Cari juhil on küll peas kiiver, kuid jalas lühikesed püksid ning puuduvad kindad, siis ei saa ka tema paljudel juhtudel abistada arstil jõudmist kannatanu juurde. jne. jne.
Hoopis jama on siis kui isegi sellel näilisel abil ei lubata ka esmast hinnangut anda olukorrale. Konkreetne näide ühelt võistluselt, kus MC tahtis avariilise auto juures peatuda ning võistluste juht karjus raadiosse: “Medical sa ei tohi peatuda! Sa pead edasi sõitma!” ?? Paistab, et antud võistluste juht ei saanud üldse aru, et tema esmaseks ülesandeks on vastutada lisaks ausale võistlusele ka võistlejate ohutuse ja tervise eest. Teisejärguline on see, kas sponsori auto on telepildis ja kas võistlus lõppeb teleülekande aega arvestades. Kui lõppeb hiljem, sest päästetegevusega tagati maksimaalne reageerimine rajal toimunud õnnetusele, hoopis siis on kõik hästi.
– pealtvaatajatele on kindlasti vahva vaadata kui võimas välismaa sportauto võidab võistluse. Aga keegi ei näe, et sellel autol puuduvad reeglitega ettenähtud stardinumbrid?! Kuidas on võimalik, et tehniline kontroll lubab selle auto starti ning ükski kohtunik, ajamõõtja ega ka võistluste juht ei pööra sellele tähelepanu?
Lisana veel droonide lennutamise teema. Ilmselt on paljudele üllatuseks, et Eestis on nende lennutamine reguleeritud Lennundusseadusega. Selle põhjal on olemas lennukeelualad (lennuväljade läheduses), kus drooni kasutamiseks on vaja saada kirjalik luba Lennuametilt. Nii mõnigi Eesti mootorispordikeskus asub sellisel keelualal. Kahtlen tõsiselt, et neil toimuvatel sündmustel kõigil lendavatel droonidel on vastav luba olemas…
Lisaks on filmimine ja selle materjali kasutamine reguleeritud Andmekaitseseadusega, mida samuti tihti ei järgita. Eriti harrastusfilmijate poolt.
Kahjuks on analoogseid näiteid masendavalt palju. Eks nendest ja ka sportlaste õigustest saab kirjutada omaette loo. Sportlastele võime viidata, et võistluste juhenditesse kirjutatav nõue a`la “sportlane osaleb omal riisikol ja korraldaja ei vastuta mitte millegi eest” on õigustühine: võistelda soovides puudub teil võimalus läbi rääkida osalemistingimuste üle. Korraldaja vastutab väga selgelt nende tegevuste eest, mis on seaduste ja spordireeglitega talle pandud. Kasvõi selle eest kui kohtunike vähese arvu või nende nõrga ettevalmistuse tõttu ei suudeta reageerida adekvaatselt õnnetustele ja mõni sportlane saab selle tõttu tervisekahjustuse.
Ja kuna “midagi traagilist pole juhtunud”, siis saabki korraldaja pressis särada ning väita, kuidas kõik jäid rahule ja vaid tema suudab Eestis korraldada tõeliselt suurt võidusõitu.
Langetame pea hukkunud kolleegi mälestuseks. Ja loodame siiralt, et võistluste korraldajad hakkavad vastutustundega suhtuma endale võetud kohustustesse.