Nagu ma ennustasin, läks eile õhtul F1 kontrolöride kohtade jagamisel korralikuks mölluks. Õnneks küll mitte pahatahtlikuks. Nagu Sotšis, jagati ka siin kohad loosimisega. Alustuseks jaotati eraldusvestid ja käepaelad juba eelnevalt määratud inimestele: F2 kontrolörid, mõlema sarja kontrollplatvormide meeskonnad ja mõlema sarja „lükkajad“. Pusher on siis see tüüp, kes peaks stardijoonele seisma jäänud auto lükkama pitlane`ile ning pärast kvalifikatsiooni ja võistlust lükkama autosid kaaludele jm vastavalt tehnilise kontrolli korraldustele. Kui Venemaal käis meeskondade loosimisega kaasas lihtsalt vaikne sumin ja kommenteerimine, siis siin oli see päris äge etendus. Kindlasti on lisaks lõunamaisele päritolule toeks ka inimeste kogenematus. Enamik on ikka väga erutatud F1 võistlusel osalemisest. Omavahel rääkides paistab, et nende arust võidusõidumaailm ongi nagu F1. Nad ei tea ega saa aru, et tegelikult on see ainus sari, kus asjad on nii hullusti reglementeeritud ning võimalused näiteks kvaliteetse varustuse hankimiseks piiramatud. Kui loosimine algas, siis paar aktiivsemat tüüpi alustas ennustamisega ja korraldasid improviseeritud totalisaatori (ilma panusteta). Eraldusvestide kättesaamisel oli tublil kolmandikul vaja lasta endast pildile jäädvustada nagu oleks tegemist auraha saamisega. Kui loosipilet oli võetud tulid kõvad emotsioonid nii peategelase kui ka kaasaelajate poolt. Täiesti uus ja vahva kogemus. Neljapäev on GP-nädalavahetuse esimeseks ametlikuks päevaks. See kulub võistluseelsele tehnilisele kontrollile. F2 klassi kontrolörid jagati 4 rühma: kaks neist kontrollisid autode turvavarustust ja detailide seisukorda etteantud nimekirja alusel; üks grupp kontrollis sõitjate turvavarustust ning üks käis ametlike šabloonidega autode sõitjaruumi (kokpiti) mõõtusid kontrollimas. Teatud kohad auto kerel on ettenähtud mõõtude-joonistega, et tagada sõitjale turvalisus kokkupõrkel ning piisav väljumisruum. Juba paar aastat on kõikides vormeliklassides standartne istmekoorik, millel on ka spetsiaalsed väljatõstmise rihmad. Sellise istme abil saab sõitja stabiilselt autost välja tõsta ja ei tekitata väljatõstmisega uusi vigastusi. Spetsiaalse plaadi ja rihmadega saab ka võistleja pea kinnitada istme külge tagades ka kaela stabiilsuse. Suures plaanis olid meie kontrollitavad autod ja nende varustus korras. Üksikud küsimused, mille mu nooremad kolleegid pidasid vajalikuks Tehnilisele delegaadile ära märkida, loeti tema poolt kõlbulikeks. Vaid üks auto jäi kontrollimata, sest eilsel uue mootori käivitamisel hakkas see kohe lekkima igasuguseid vedelikke ning täitis nendega ka kokpiti. Seepärast hakkas meeskond täna hommikul uutest tükkidest täiesti uut autot komplekteerima ning nad ei jõudnud sellega valmis ettenähtud ajaks. Selle auto kontroll ootab ees homme hommikul enne esimest treeningut. Veidi elevust lisas ka ühe F2 meeskonna mehaanik, kes kontrolöridele tulekustuti korrasolekut demonstreeris täiesti naturaalselt- testimise asemel ta hoopis käivitas selle… Eks tal endal tuli auto puhastada kui ka uus kustuti sinna paigaldada. Päeva aktiivse osa lõpetuseks treenisime veelkord rehvide markeeringute kontrollimist. Ja siis ootasime. Kuna rajal sõitsid oma ringe Safety Car ja Medical Car ning treenisid erinevate situatsioonidega lipukohtunikke, siis kõik inimesed, kes olid raja sees ja ei soovinud või ei saanud jalgsi või ühistranspordiga liikuda, pidid ootama raja avamist. Selleks oli hulk kohtunikke ning ka paarsada ehitajat, kelle töö oli valmis. Nagu öeldud, olid noored kolleegid väga elevil sellest sündmusest, mida nad teenindavad. Kuna kõigile boksialale pääsemiseks käepaelu ei jagunud, siis nad tekitasid paar trikki, kuidas neid omavahel jagada. Tänu sellele pääsesid nad boksidesse sõitjate autogrammide jagamisele ja ka muidu seda melu nautima. Kõige õnnelikum oli ilmselt üks noormees, kes võttis täna kaasa oma tsiklikiivri, mis on värvitud Martini värvidega. Ja tal õnnestus sinna saada autogrammid nii Sirotkinilt kui Strollilt! Lõpuks saabusime ka hotelli, tegime hilise õhtusöögi ja kell 21.30 ootab ees veel kiire koosolek. Homme väljub buss juba 7.30. Eile plaanisime Kartikuga täna õhtuks Bakuuga tutvumist, kuid see atraktsioon tuleb vist lükata esmaspäevaks kui enne kohtunikele korraldatavat „tänupidu“ on vaba päev.   Värvilisi unenägusid soovides, Raul  

Ülevaate eilsest päevast lõpetasin enne õhtusööki. Võib öelda, et see oli parem kui hommikul jagatud kotitäis saiu ja näkse. Tegemist oli teoreetiliselt sooja toiduga, mis toodi kohale termostes. Pool tundi pärast söögiaja algust ei olnud see igatahes soe, kuid road olid valmistatud kuumtöötlusega. Valikus oli ahjukartul, mitu salatit ja erinevad lihatooted: kebabirullid, kanatükid ja väga küpsetatud loomaliha tükid. Suure maitseelamusega tegu ei olnud, kuid värske salat oli saiasöömisele heaks vahelduseks :). Pärast sööki kasutasin vabaajakeskuses olevat ainsat võimalust internetti kasutada ja oma pildid-lood edasi saata. Päris keeruline on  siin infot saada ja jagada. Eesti operaatori kliendile on kohaliku andmeside kasutamine väga kallis ja avalikku wifit väga piiratult. Jama on ka see, et kohalikud kohtunikud kasutavad omavahel suhtlemiseks ja ka teadete edastamiseks just internetti vajavaid moodsaid suhtlusvõrke. Tänane hommikusöök erines eilsest selle poolest, et lõunasöögi kotikest ei jagatud kohe. Selle saime tund hiljem. Ja täpselt sama sisuga kui „hommikueine“! Päris masendav. Osa kohalikke on juba kurjad sellise teeninduse peale. Helgem pool saabus ka. Nimelt teatas hindust toanaaber Kartik, et mul tuleb minna naabermajas asuvasse lattu, kus jagatakse kõigile veel nänni. Enamikel kohalikest oli juba eile seljas hulga rohkem ühesugust vormi kui meile jagati saabumisel. Oletasin, et see eelmisest aastast või siis vaid nende kohtunike klubi liikmetele. Tegelikkuses on korraldaja kõikidele abilistele teinud ühesugused väljaminekud. Lihtsalt inff ei liikunud korralikult. Tegemist oli siis tööriietusega: kaitseprillid, kõrvatropid, läbipaistev kilejakk, jopevest ning „adi-tossud“. Jep, siinne korraldaja jagab igale osalisele paari kolmetriibulisi jooksujalatseid! Hommikusöögi järel netivõimalust kasutades leidsin FB-st eile jagatud pildile ühe huvitava kommentaari. Nimelt teatas Sergei Vichmann, et ma peaksin astuma läbi ka F2 alalt MP Motorspordi juurest, kus ta ametis on. See oli küll kena üllatus! Rajale saabudes teatati, et meil on alustuseks 2 tundi vaba aega. Vantsisin siis MP Motorsporti otsima. Sergei leidsin kiiresti üles. Kohe selgus, et meeskonnas töötab teinegi eestlane, Veiko Rõivas. Mõlemad on selles hollandlaste meeskonnas ametis juba mitmeid aastaid. Meeskonna tagatoas kohvitades nägin seal teisigi tuttavaid inimesi. Nimelt oli MP Motorsport üks nendest meeskondadest, kes 2009 alustasid F-Renault 2.0 autodega Põhjamaade sarjas sõitmist. Olin sel ajal Soome autode ringrajavõistlustel tehnilise kontrolli juhiks ja kohtusin nendega Soomes peetud etappidel. Selgus, et Sergei ja Veiko on F2 (varem GP2) autosid hooldanud juba mitu aastat. Kui küsisin nende ambitsiooni kohta F1 meeskonda tõusta, siis nad ei olnud sellest väga vaimustunud. Põhjendused olid sarnased sellele, mida isegi olen tundnud meeskondade tööd kontrollides. Mitte ainult kohtunike tegevus ei ole väga piiratud ja reglementeeritud. Ka sealsetel mehaanikutel on väga kitsad töölõigud, mida tuleb teha perfektselt. Ja on ka neid, kes töötavad vaid tehases ning võistlusele ei pääsegi. Näiteks F2 meeskonnas on läbi hooaja iga auto juures 2 mehaanikut, kes teevad kõik vajalikud hooldused ja remondid. Seega tunnevad nad tervet autot väga hästi. Võistluse nädalavahetusel ajal lisatakse neile veel mõni abiline. Sergei ja Veiko rääkisid veidi ka uuest Dallara ehitatud F2 vormelist. Tegemist on üsna ebaõnnestunud mudeliga, mis laguneb ja paindub kurvides. Seega on ülikeeruline sellele seadistusi leida. Samuti on väga kehvad ja ebamugavad lahendused seadistuste tegemiseks. Paari sagedast reguleerimist vajavat mutrit saab vaid siis keerata kui suur osa auto aerodünaamilistest detailidest on maha monteeritud. Juba esimese võidusõiduga lagunes mitmel autol monokok nii, et tehases mõeldi kiiresti välja lisadetailid, mida meeskonnad pidi juurde kleepima enne järgmist võistlust. Tehnilise kontrolli jaoks alustasime mingi õppimisega just F2 klassi FIA boksis. Ülesanded olid konkreetselt teatatud vaid neile, kes mõlema klassi mõõteplatvormide juures hakkavad tööle. Samuti osa F2 kontrolöre teadis oma ülesannetest. Kui erinevad grupid suundusid oma harjutusi tegema, seisin mina ikka veel teadmatuses. Lõpuks siis tuli F2 kontrolöride kohalik pealik ja kuidagi piinlikkusega teatas, et ma olen määratud sinna rehvide kontrollijaks. Olin üsna rahul selle otsusega. Kindlasti tahaks teada uuendustest, mis F1 autode ja meeskondade töökorralduses on. Samas on need vaid pisiasjad ning süsteemid toimivad samamoodi. F2 autode juures pole ma veel tegutsenud ning siin on uut ja huvitavat piisavalt. Ja kindlasti on see füüsiliselt kergem kui F1 meeskonna kontrolöriks olemine. Seal tuleb laupäeval ja pühapäeval seista tunde sisuliselt ühel kohal ning jalad ja selg saavad väga kõva koormuse. Omalt poolt kasutasin veidi olukorda ära ning et meie pealik ei peaks liigselt piinlikust tundma välismaalase määramisest „madalamasse klassi“, siis küsisin talt võimalust ise valida meeskond, kelle juures rehvide markeeringuid kontrollida. Ta ütles, et see pole küll korrektne, aga kui ma soovin, siis tegelikult ikkagi võimalik. Ja ma siis valisin ühe Hollandis resideeruva meeskonna :). FIA F2 sarja tehnilised delegaadid tegid meie seltskonnale väikesed koolitused autode kontrollimiseks ja rehvimarkeeringute skännimiseks. Homme on võistluseelse kontrolli aeg, kus kahes grupis vaatame üle 20 autot. Aga täna pärast õhtusööki ootab ees põnevam meelelahutus- toimub tehnokontrollide koosolek, kus selgub, kes millise meeskonna juures saab töötada. Läheb põnevaks! Mina olen oma valikuga rahul ja saan asja rahulikult jälgida. Ja ilmast ka. Kuigi prognoos lubas tänaseks 18-20 kraadi sooja, siis tegelikult oli seda vähem. Külm tuul muutis selle veelgi jahedamaks. Kohalikud inimesed on pettunud ja hädas. Baltlastele on see nauditav dressipluusi-ilm. Kui tuul puhub rohkem, siis lukk kinni. Kui oled varjus, siis lukk lahti ja naudid lõunamaist kliimat, mis on ikkagi soojem kui kodune.   Tervitustega, Raul