Võib veendunult öelda, et Assenis on lihtne korraldada võistluseid. Rada haldava ja seda toetava meeskonna kogemus on lihtsalt nii suur, et peaaegu kõik, mida nägime, oli täiuslik. Nende kümnete aastate jooksul on nad kõik erinevad süsteemid juba läbi katsetanud. Nüüd on kasutusel vaid need, mis töötavad kõige efektiivsemalt. Samad vabatahtlikud on käinud võistlustel abiks kümneid aastaid ja on seega tuttavad kõikide nõuete ja tegutsemisjuhistega. Selle suure kogemuse ja pikaajalise koostöö ainsa miinusena tundus olevat noorte vähesus kohtunike hulgas. Samuti oli suhteliselt vähe naisi tegutsemas raja ääres. Kuid võistluskeskuses oli siiski mitu daami ametis juhtivatel ja otsustavatel kohtadel. Sloveenlanna Tamara Matko täidab läbi hooaja kahte olulist ülesannet: FIM Safety Officier ja WSBK Stewards Panel`i liige. Ohutusjuhina on just tema see, kes ütleb, kas antud seisundis rajal saab võistelda või mitte. Lisaks kuulub ta FIMi kohtunikest koosnevasse kohtunike kogusse. Hollandlanna Annemieke Tjaden oli nimetatud kohaliku esindajana Apellatsioonikomisjoni liikmeks.
Võistluse juhtimiskeskuses oli ametis umbes 15- 20 inimest. Osa neist täitis oma ülesandeid osaliselt väljaspool Race Control`i ruumi, seepärast on keeruline täpset arvu nimetada. Kohalike kohtunikena istus esimeses reas 6 inimest, kes jälgisid ja kuulasid erinevates ülesannetes rajal toimuvat ning sellega seotud kohtunike tegevust. Neid juhtis võistluste juht Arjan van Eekelen, keda omakorda juhendasid Race Director Gianfranco Carloia ja Safety Officier Tamara Matko. Palju tööd andsid kohtunikele sõitjad, kes väga tihti sõitsid väljaspool raja jooni. Treeningutel ja ajasõidul karistatakse sel puhul antud ringil saavutatud aja tühistamisega. Mõni sõitja oli küll pikalt rajal, kuid ajad fikseeriti protokolli vaid paaril ringil…
Lisaks olid Race Control`is ka žürii ja apellatsioonikomisjoni liikmed. Nemad jälgisid võistluse käiku, kuid intsidentide järel suhtlesid sõitjatega ja tegid otsuseid teises ruumis privaatselt.
Race Control`i ruumis töötas ka teleülekande režissöör koos oma abilisega. Eraldi inimene oli selleks, et protokollida KÕIK kukkumised sõltumata sellest, kas sõitja vajas ka meditsiinilist abi või mitte. Tema ülesandeks oli ka võistluse ajakava jälgimine/ fikseerimine sekundilise(!) täpsusega.
Asseni ringraja tegevust toetab ca 1500 vabatahtlikku, kes tulevad võistluste ajal kohtunikeks ja abistavad ka teiste ülesannete täitmisel. World Superbike etapil tegutses KP-des 350 inimest. Kõikidele kohtunikele on loodud aastate jooksul head tingimused nii töötamiseks kui ka puhkuseks. Tänu sellele on paljud inimesed valinud Asseni ringrajal tegutsemise oma hobiks ja isikliku panuse andmise kohaks.
Kohe rajale sissepääsu kõrval on ainult kohtunikele mõeldud suur valvega kämping. Aktiivselt rajal tegutsevad inimesed on oma haagissuvilad parkinud sinna statsionaarselt. Eraldi on ka suur muruplats neile, kes tulevad üheks võistluseks haagissuvila, matkaauto või telgiga.
Aprillist oktoobrini on parkimine tasuta, talvise parkimise eest tuleb maksta väikest tasu. Kämpingus on 2 suurt maja tualettide ja duššidega ning piisavalt elektrikilpe voolu võtmiseks.
Võistluspäevadel raja ääres toimetava seltskonna tegevust toetas kaks kohtunike juhti: Erik Hoekstra ja Jaap Wolthuis. Nemad tagasid, et kõik oleksid söönud, neil oleks töökorras raadiosaatjad, õiged lipud ja muu vajalik. Üheks nende meeste ülesandeks on tõsisemate intsidentide korral rajateenistuste tegevuse korraldamine (mida me õnneks ei näinud). Reedel saime Piretiga olla pool päevast Eriku töövarjuks. Erik on ise olnud eelnevatel aastatel lipukohtunik ning KP pealik ja nüüd tõusnud aste kõrgemale. Hea oli vaadata, kuidas kõik kohtunikele vajalik varustus oli ladustatud suures ruumis. Kõik tööriistad ja abivahendid olid korralikult markeeritud ning asusid kindlas kohas riiulitel. Samasugune süsteem oli ka raja meditsiinikeskuses, kus ladustati meedikutele ja päästjatele vajalikke riideid ja töövahendeid. Näiteks signaallippe on Assenis topelt kogus vajaminevast. Iga lipu varre ots on värvitud vastava signaallipu värvilahendusega, et oleks seda lihtne eristada ilma lippu lahti kerimata. Iga KP jaoks on oma lipukott, millele on kirjutatud KP number ja pilt kõikidest lippudest, mis peaks selles kotis olema. Lihtne ju!
KP-sid on Asseni ringrajal 17. Lisaks on veel 5 nn. abipunkti. Need on paigutatud mõnede KP-de vahele nii, et oleks tagatud igal KP-l silmside eelneva ja järgneva lipupunktiga. Suuremates KP-des oli korraga ametis kuni 25 inimest. Sinna kuulusid KP pealik, lipukohtunikud, rajakohtunikud (tõstavad kukkunud rattaid ja puhastavad rada), meedikud, raadioside kohtunik, mototakso (katkestanud võistleja transportimiseks boksidesse) ning katkestanud/ kukkunud rataste boksidesse vedamise meeskond koos oma sõidukiga.
Igal numbriga KP-l on raja ääres oma majake. Seal on ca 9m² ruum inventari ja varustuse hoidmiseks, umbes sama suur seintega katusealune ning ka oma WC. Põhiliselt töötab iga kohtunik samas KP-s kui ta on tulnud appi võistluste läbiviimisele. Raja poolt on igas KP majakeses gaasipliit vee soojendamiseks ja lihtsamaks toidu valmistamiseks kui selleks peaks vajadus olema. Gaasi, kohvi/ tee jms ostuks vajaliku raha annavad kohtunikud oma taskust selle KP „ühiskassasse“. Tavapäraselt paar eurot iga päeva eest, mis nad rajal tegutsevad.
Laupäeva programmis oli meil õpipoisi/vaatleja amet KP-s nr 5. Päev algas varakult. Kõigepealt oma mugavas matkaautos hommikukohv ja puder ning võikud. Kraadiklaas näitas ärkamise ajal -1! Päeva jooksul „soojenes“ ilm lausa 6 soojakraadini, kuid seda jahutas kõva tuul ja lumesadu… Pärast hommikusööki tuli auto24ringi kohtunike kombinesoonidele alla panna päris mitu kihti sooje riideid, et sellisele katsumusele vastu seista.
Edasi tuli päevakava, mis on sarnane igal WSBK ja MotoGP päeval kui sõidetakse rajal. Kella 7- ks tuli minna med.keskuse kõrval asuvasse suurde telki. Seal registreeriti kõik kohtunikud ning talongi eest sai igaüks omale küllusliku toidupaki (4x 0,5L vett, energia- ja karastusjooke; 3 sandwchi ja 1 magussai ning puuvili). Rajal tegutsevad inimesed pidid olema oma töökohal hiljemalt kell 8:00. Erinevate teenistuste pealikel on igal hommikul kell 7:30 koosolek, mida juhivad raja juhatuse liikmed ning võistluste juht. Meie osalesime reede hommikul sellisel koosolekul. Seal kontrollitakse olukord üle ja lahendatakse tekkinud lahtised küsimused.
Enne päeva algust prooviti KPs läbi kukkunud sõitja kanderaamile paigutamine ja kanderaami sujuv tõstmine ning liigutamine – see on iga võistluspäeva hommikune rutiin!
Kell 8:20 peavad kõik rajal ametis olevad meedikud seisma oma KP ees asfaldi servas ning võistluse juhtide poolt toimub nende valmisoleku kontroll (kindlasti peab kaasas ja nähtaval olema kanderaam). Med.teenistuse sõidukid on rajal kuues kohas ning vajadusel liiguvad abi andma õigesse kohta.
Kell 8:30 seisavad raja ääres kõik ülejäänud kohtunikud. Rajakohtunikud peavad demonstreerima mootorratta vedamiseks vajaliku abivahendi olemasolu ning mototakso juhil peab olema kaasas oma kiiver. Kui kõik korras, siis kell 9:00 lähevad võistlejad rajale treeninguks või soojendussõiduks.
KP 5 ongi hea näide mitme tegevuskohaga kontrollpunktist : kaardil on märgitud lisaks põhipunktile ka abipunktid 5a ja 5b. Tegelikult asub 5b teiselpool rada pika sirge keskel ning tegutseb iseseisva KP-na. „Päris“ KP5 teeninda on nr 5 ja 5a ning ka boksidest väljasõidul asuv sinise lipu näitamise koht. Lipukohtunikud töötasid seal kordamööda – iga treeningu või võistlussõidu järel suunduti teise lippude näitamise kohta või oli puhkuseks vaba voor. Hästi on hollandlastel lahendatud lipukohtunike töökorraldus – üks inimene töötas sama värvi lippudega kõikidel päevadel st tal oli vaja iga kord jälgida rada samas suunas ning täita samu ülesandeid. Esimene lipukohtunikest näitas kollast lippu, mida kohe kukkumise järel täiendati ka libedat rada tähistava kollase-punasetriibulise lipuga. Triibulist lippu kasutati seni kuni raadiokohtuniku kaudu oli tulnud kinnitus, et rada ei ole libe ning võistluste juht andis vastava korralduse. Teise kohtuniku töövahenditeks olid roheline ja sinine lipp. Kui kukkumine või muu oht oli otse rajal, siis tema võttis kasutusele dubleeriva teise kollase lipu. Kuna MM-etapil näidatakse mustal põhjal olevaid personaalseid hoiatuslippe (koos võistleja numbriga) igas KP-s, siis oli ka selle ülesande jaoks valmis kaks inimest.
Lisaks hommikul jagatud toekale toidukotile toodi lõunaks igale kohtunikule ka soe söök. Päeva lõpus sai rajaäärsest kohvikust talongi eest veel ühe portsu sama toitu õhtusöögiks. Vägev! Oma puhkehetke pidavad kohtunikud hoolitsesid selle eest, et kõigil oleks järgmise pausi ajal võimalik kohvi ja teed juua.
Laupäev, 13.04.19 läks ajalukku üle Euroopa kui eriline võidusõidu päev- nimelt kattis Euroopat suur külmalaine, mis tõi kaasa ka lumesaju. Võidusõidud katkestati või jäid üldse pidamata nii Hollandis, Saksamaal kui ka Belgias. Näiteks Assenis ei toimundki lõpuks laupäeval ühtegi kavas olnud võistlusstarti. Kuuldavasti oli Race Control`is päris pingeline päev, et teha kiiresti muutuvale ilmale vastavalt õiged otsused.
Meie saime sel päeval ainulaadse kogemuse: töötada MM-etapil kohtunikuna kui ka kogeda eriliselt „iseloomuga“ ilma, mis rikkus kogu ajakava.
Pühapäevaks oli meil kavas kergem ja lõõgastavam programm – kuni lõunani viibisime KPs nr 5 ja saime võistlustele kaasa elada „esireast“. Laupäeval kvalifikatsioonis suurepärase 4. koha saavutanud Hannes Soomeri võistlus pühapäeval enam nii hästi ei läinud. Pikalt sõitis ta esikümne teises pooles (jätkuvalt oli ta kiireim Hondaga sõitja). Sõidu lõpus tuli kukkumine ja punktikohalt välja jäämine. Kahju!
Pärast lõunat alustasime koduteed, sest teisipäeval ootas meid juba hulk argiseid kohustusi. Muljeid ja õppimist väärt kogemust saime kõvasti. Hea oli näha ja kogeda, et paljude lahenduste ja töökorraldustega oleme oma võistlustel liikumas sama teed kui suurte kogemustega hollandlased.
Aitäh Martin, Jeroen, Erik, Jaap ja kogu Asseni TT-ringraja meeskond!
Aitäh ka Etamp OÜ-le ning teistele toetajatele!
Enn Eberg
Piret Koov
Raul Koov