2018 võidusõiduhooaeg kujunes MTÜ Võidusõiduabi inimestele vaheldusrikkaks- kevad ja sügis möödusid vaid paarile võidusõidule kaasa aidates, kuid suvel teenindasime 8 nädala jooksul 6 erinevat võistlust. Autoralli EMV etappidel olime ametis suve alguses Viru rallil ning hooaja lõpetasime legendaarse Saaremaa ralliga. Rakveres abistasid oma kogemustega Võidusõiduabi kohtunikke ka Taavi Luik, Marek Mõistus, Indrek Irs ja Monica Irs, kes on tehnokontrolörideks enamikel Eestis toimuvatel rallidel. Saaremaal olime ametis tavapärasema meeskonnaga, kuhu korraldaja leidis meile praktikantideks ka paar kohalikku noort. Loodame, et neil jagub tahtmist ka tulevikus jätkata autospordi kohtunikuna erinevatel võistlustel. Nii Rakveres kui Saaremaal olid uued korraldajad, kes olid teinud põhjaliku eeltöö. Selle tulemusel pakuti osalevatele meeskondadele mugav ja läbimõeldud taristu, huvitavad võistlusrajad ning tasemel korraldusmeeskond. Aitäh teile! Neile rallivõistlustele negatiivseks peegelduseks tuleb kahjuks pidada „Estonian Grand Prix“ nime kandnud ringrajavõistlust, mille korraldamiseks suudeti välja kaubelda isegi riiklik toetus EASi kaudu. Vaatamata suurele meediakajastusele oli võistluse korraldus kehvapoolne. Väga suure küsimärgi jättis võistluse juht, kes ei saanud aru oma ülesannetest ja vastutusest. Veidi paremini hakkasid asjad korraldusliku poole pealt toimima siis, kui mõned teised vanemametnikud hakkasid oma ülesannete kõrvalt võistluste juhti abistama ning võtsid osaliselt tema kohustused üle. Siin on küll väga tugev mõtlemise ja otsustamise koht nii EALi kui ka EMFi ringrajakomisjonidele. Juulikuisel mootorrataste IRRC-sarja Imatras olime ametis taas nelja lipukohtunikuna. Sellele järgnes traditsiooniliselt Palangas peetav 1006km kestvussõit autodele. Tehnilist kontrolli pakkus ainult Eesti kohtunikest koostatud brigaad. Selle raames selgitati esmakordselt ka rahvusvahelise TCR klassi Balti meister. Margus Villau ülesandeks oli TCR autode juhtajude ja tarkvaraseadistuste kontrollimine. Tal tuli on-lines teha tihedat koostööd sakslastest spetsialistidega, kes koordineerivad kõikide TCR autode elektroonika kontrollimist. Selle aasta Jyväskylä rallil sai tehnilise kontrolli meeskonda kirjutada lausa 7 Eesti kohtuniku nimed! Karmo Uusmaa on juba mitmendat aastat ametis FIA tehnilise delegaadi assistendina. Teised meie kohtunikud olid kohal tavaliste kontrolöridena. Loodame, et Tallinna Tehnikakõrgkooli autotranspordi üliõpilastel on nüüd oma tundides põnevamat kuulata. Nimelt said kooli lektorid Aimar Lukk ning Margus Villau oma esimesed kogemused MM-ralli kohtunikuna. Planeeritud on TTKK ja MTÜ Võidusõiduabi koostöö jätkumine ka käesoleval õppeaastal. Selle raames annab Raul Koov tulevastele autoinseneridele lisatunde, mis käsitlevad mootorispordi tehnilisi reegleid ja nende kontrollimist. Augustis toimus Soomes Alastaro ringrajal tsiklite Soome ja Eesti MV-te etapp. Selle korraldajaks on traditsiooniliselt Turu West Coast Racing Club ry, mille liikmeteks on ka Piret ja Raul. Meie kohtunikud vastutasid võistluste juhtidena selle ohutu ja reeglitele vastava läbiviimise eest. Kõik õnnestus! Isegi vaatamata pühapäeval töö lõpetanud stardifooridele suudeti võistlejad rajale saata lipuga starti andes. Hooaja lõppakordiks jäi eelpool kirjeldatud Saaremaa ralli. Võime öelda, et olime tublid. Meie meeskond oli küll kriitiliselt väike, kuid saime ülesannetega hästi hakkama. Veel kord: tänu ja kiitus võistluse korraldajale, kes pakkus abi ja lahendusi, mitte ei otsinud vabandusi enda olemise lihtsustamiseks! Tänaseks on mustandina kirjas ka enamik meie plaanidest 2019 võistlushooajaks. Paistab, et tuleb taas tegus aasta, mis pakub meiega koostööd tegevatele kohtunikele senisest enam välisriikides toimuvaid võistluseid. Ilmselt on lisandumas ka mõni uus tiitlivõistluste etapp, kust loodame saada väärt kogemust ja teadmisi, mida saame kasutada ka Eestis ning Soomes toimuvatel võistlustel ning koolitustel.   Tänu ja kummardus kõigile, kellega 2018 hooajal tegime koostööd: auto24ring, SA Pärnu Haigla, Promosportas, klubas Startas, WCRC, Alastaro Circuit, Ramasec, Viru ralli korraldusmeeskond, Saaremaa ralli korraldusmeeskond Andres, Gerli, Tenel, Asper Enn, Urmas, Marko, Marek, Aili, Ragnar, Toomas, Margus, Kaie, Aadu, Rain, Urmas, Sander, Aimar, Eve   Ägedat aastavahetust! Kohtume võistlustel!   MTÜ Võidusõiduabi, Raul ja Piret

Soome AKK avaldas kurva teate, et nädalavahetusel suri haiglas võistlustel saadud vigastuste tõttu autospordikohtunik. Õnnetus leidis aset 22.juunil Poris toimunud autokrossil. Juhitavuse kaotanud võistlusauto lendas üle turvavalli raja keskele ning vigastas raskelt seal viibinud kohtunikku. Esmased kommentaarid viitavad turvareeglite rikkumisele. Kas ja milliseid neist rikuti, selgitab uurimine.   See sündmus tuletab meelde, et mootorisport on ohtlik. Õnnetuse faktor käib kaasas ka siis kui kõiki reegleid täidetakse. Võimalused traagilisteks tagajärgedeks tõusevad oluliselt kui korraldajad ei järgi kehtestatud reegleid, teevad turvalisuse ja ka ausa spordi tagamises järeleandmisi kitsale eelarvele viidates. Tihti ei mõisteta, et võistluse tühistamine on tegelikult õigem otsus kui selle kehvasti ja ohtlikult läbiviimine. Sellised puudused peaks kõrvaldama alaliitude järelevalve. Kahjuks on alaliitude võimekus äärmiselt piiratud kui neis töötab vaid 2-3 palgalist inimest. Nemad jõuavad vaevu tagada igapäevase dokumentatsiooniga tegelemise. Muud ülesanded on enamasti jäetud alakomiteede kanda. Kuna alakomiteed koosnevad vabatahtlikest, kes täidavad (peaks täitma, aga alati ei viitsi seda teha) endale võetud kohustusi vabast ajast, siis ei ole nendegi tegevus alati tulemuslik. Samuti võib komiteede mõnede liikmete tegevust juhtida nende võimalik seotus konkreetsete võistlejate/ meeskondadega, aga ka võimalik sõltuvus sponsoritest.     Millal hakkavad kõik Eesti mootorispordivõistluste korraldajad hoolima osalejate ja pealtvaatajate ohutusest? Samuti ka ausa spordi tagamisest. Tõenäoliselt läheb selleks veel hulk aega (või halvemal juhul mõni vigastatu või hukkunu), sest meie "metsikus" riigis ei pea korraldajad kehtivaid reegleid endale kohustuslikuks. Miks meil ei soovita õppida teiste vigadest ja õnnetustest? Siin on kaks lähitulevikku puudutavat näidet: 1. Soomes jäetakse ära MV etapp, sest vähese registreerunud osalejate hulga juures ei suuda korraldaja majanduslikult tagada võistluste ausat ja ohutut läbiviimist. Kõigile osalustasu maksnutele tagastatakse see raha. 2. Eestis toimuval võistlusel puudub veel 2 päeva enne võistlust selle Juhend. Lisaks pole võistlusel turvaplaani ega muid vajalikke kooskõlastusi avaliku ürituse läbiviimiseks. Seega puuduvad andmed, kuidas seda võistlust üldse läbi viiakse ja kuidas tagatakse osalejate ning pealtvaatajate ohutus. Lisaks üldisele ohutusele on mitmeid muid põhjuseid, miks võistlejad peaksid hoiduma osalemast sellistel võistlustel. Või vähemalt nõudma väga tungivalt alakomiteel puuduste kõrvaldamist ja vajalike dokumentide avaldamist. Avaldamata juhendiga või registreerimata võistluse puhul võib olla tegemist illegaalse võistlusega. Sellisel juhul võib näiteks kindlustus loobuda teile osaks saanud kahjude korvamisest. Samuti keelavad FIMi ja FIA reeglid litsentsiga sportlastel osalemise illegaalsetel võistlustel. Üldjuhul peaks sellele järgnema võistleja litsentsi tühistamine… Allpool mõned näited „elust enesest“. - Näiteks võidusõidu korraldaja muudab võistluse ajakava pärast omavalitsuselt avaliku ürituse loa saamist selliselt, et võistlus kestab 3 tundi kauem kui talle on kinnitatud ürituse toimumise aeg. Kas see on OK? - Pärast juhendi kinnitamist alaliidu poolt, tehakse sinna mitmeid muudatusi, millele kusagil ei viidata ega avaldata muudatust bülletäänina. Võistluse veebilehel vaheldub küll versiooni number, kuid sisu muutust see ei kajasta. Eriti kummaline, et isegi varem kinnitatud ametnike vahetust tehakse „jooksvalt“ nagu oleks tegu hokimänguga. - Või mõni juhendiga kinnitatud vastutav ametnik laseb ennast kanda kahe erineva samaaegselt toimuva võistluse (erinevad alad, erinevad kohad) ametnikuks. Kui sellele tähelepanu juhtida, siis saad vastuseks "et küll ta jõuab vajadusel ka sinna teise kohta" või "see on ainult nimi, töö teeb keegi teine" jne. Ühe konkreetse isikuga seotud ja korduvalt toimunud näidete puhul oli tegemist võistluse arsti/ meditsiiniteenistuse juhiga. Võimalik, et ta ise peab ennast Imemeheks, kes suudab kahes erinevas kohas samaaegselt panna diagnoose ning juhtida esmaabi andmist ja/või kuuluda õnnetuskomisjoni kui midagi on läinud väga halvasti... - väga eksitav on olukord, kus võistlusel kasutatakse näilist ohutusteenistust: on justkui olemas, kuid asja uurides selgub, et neil puuduvad oskused või ressurss reageerimiseks. Näiteks kui ringrajavõistlusel sõidab avaringil võistlejate taga Medical Car, on OK. Kui selle meeskonda kuulub vaid arst ilma vajalike vahenditeta, siis see ei ole OK. Kui seal puudub ka päästja ilma vahenditeta, millega kiiresti võimaldada arstile ligipääs kannatanu juurde, ei ole see üldse OK. Pigem on see mõttetu. Kui Mediacl Cari juhil on küll peas kiiver, kuid jalas lühikesed püksid ning puuduvad kindad, siis ei saa ka tema paljudel juhtudel abistada arstil jõudmist kannatanu juurde. jne. jne. Hoopis jama on siis kui isegi sellel näilisel abil ei lubata ka esmast hinnangut anda olukorrale. Konkreetne näide ühelt võistluselt, kus MC tahtis avariilise auto juures peatuda ning võistluste juht karjus raadiosse: "Medical sa ei tohi peatuda! Sa pead edasi sõitma!" ?? Paistab, et antud võistluste juht ei saanud üldse aru, et tema esmaseks ülesandeks on vastutada lisaks ausale võistlusele ka võistlejate ohutuse ja tervise eest. Teisejärguline on see, kas sponsori auto on telepildis ja kas võistlus lõppeb teleülekande aega arvestades. Kui lõppeb hiljem, sest päästetegevusega tagati maksimaalne reageerimine rajal toimunud õnnetusele, hoopis siis on kõik hästi. - pealtvaatajatele on kindlasti vahva vaadata kui võimas välismaa sportauto võidab võistluse. Aga keegi ei näe, et sellel autol puuduvad reeglitega ettenähtud stardinumbrid?! Kuidas on võimalik, et tehniline kontroll lubab selle auto starti ning ükski kohtunik, ajamõõtja ega ka võistluste juht ei pööra sellele tähelepanu?   Lisana veel droonide lennutamise teema. Ilmselt on paljudele üllatuseks, et Eestis on nende lennutamine reguleeritud Lennundusseadusega. Selle põhjal on olemas lennukeelualad (lennuväljade läheduses), kus drooni kasutamiseks on vaja saada kirjalik luba Lennuametilt. Nii mõnigi Eesti mootorispordikeskus asub sellisel keelualal. Kahtlen tõsiselt, et neil toimuvatel sündmustel kõigil lendavatel droonidel on vastav luba olemas... Lisaks on filmimine ja selle materjali kasutamine reguleeritud Andmekaitseseadusega, mida samuti tihti ei järgita. Eriti harrastusfilmijate poolt. Kahjuks on analoogseid näiteid masendavalt palju. Eks nendest ja ka sportlaste õigustest saab kirjutada omaette loo. Sportlastele võime viidata, et võistluste juhenditesse kirjutatav nõue a`la "sportlane osaleb omal riisikol ja korraldaja ei vastuta mitte millegi eest" on õigustühine: võistelda soovides puudub teil võimalus läbi rääkida osalemistingimuste üle. Korraldaja vastutab väga selgelt nende tegevuste eest, mis on seaduste ja spordireeglitega talle pandud. Kasvõi selle eest kui kohtunike vähese arvu või nende nõrga ettevalmistuse tõttu ei suudeta reageerida adekvaatselt õnnetustele ja mõni sportlane saab selle tõttu tervisekahjustuse. Ja kuna "midagi traagilist pole juhtunud", siis saabki korraldaja pressis särada ning väita, kuidas kõik jäid rahule ja vaid tema suudab Eestis korraldada tõeliselt suurt võidusõitu.   Langetame pea hukkunud kolleegi mälestuseks. Ja loodame siiralt, et võistluste korraldajad hakkavad vastutustundega suhtuma endale võetud kohustustesse.