HEAD UUT AASTAT!

Augusti esimesel nädalavahetusel toimus Soomes Alastaro ringrajal motoringraja Eesti ja Soome MV 3. etapp. Helsingist 200km kaugusel asuv Alastaro ringrada on hetkel Soome parim ja mugavaim ringrada mootorratastele. Raja omanikuks ja arendajaks on endine autovõidusõitja Tero Tupala. Raja laiendamist segasid mitu aastat kestnud kohtuvaidlused loodushoiu aktivistidega. Eelmisel aastal jõustusid lõplikud otsused, mis lubavad rajal jätkata mootorispordi harrastamist ning ka rada moderniseerida. Juba sel sügisel alustatakse olemasolevale rajale uue asfaltkatte paigaldamist ning järgmiseks suveks peaks olema valmis ka uus lõik, mis teeb pika ringi pikkuseks 4,2 km. Võistluse korraldajaks oli meie Soome koduklubi ehk West Coast Racing Club. Olime Piretiga ametis võistluste juhtidena; žürii moodustasid soomlastest kohtunikud. See on tähelepanuväärne ja ajalooline fakt, sest varem ei ole Soomes toimuval Soome MV etapil võistlust juhtinud ükski välismaalane. Soomlased on uhked, et nad on „maailman nopein kansa“ (maailma kiireim rahvus) ja ei taha eriti vastu võtta väljast tulevat abi. Isegi siis kui kohalik kompetents välja ei vea, on enamasti passil olev vapp olulisem kui kehtivat litsentsi omava kodaniku oskused. Seekord soovis WCRC sellist traditsiooni murda ja andis meile võimaluse. Alastaro võistlus oli üle mitme aasta suurima osalejate arvuga Soome MV etapp. Taset tõstsid lisaks eestlastele ka mitmed Soomega seotud välismaised tegijad. Näiteks oli kohal Vesa Kallio juhitav MM-meeskond, mis osaleb Superbike sarjas mitmes masinaklassis. Nende välismaalastest sõitjad said tõelise näite Põhjamaisest kliimast. Superbike klassis startis ka Niko Mäkinen, kes võistleb Superbike Euroopa MV-l. Ta oli eelmisel aastal erasõitjate arvestuses võitja ja EM üldarvestuse 6. Kui eelmistel aastatel on jäänud Soomes toimuval Eesti MV etapil meie sportlaste arv kesiseks, siis sel korral oli Loimaasse kohale sõitnud üle 20 eestlasest ratturi. Neist 5 olid noored Marko Rohtlaane juhitavast grupist. Vihur Academy noortele oligi see esimeseks välisvõistluseks ringrajal. Kuna meie noored said omale Honda NSF 100 tsiklid alles kevadel, siis on neil sõidukilomeetreid kogunenud oluliselt vähem kui Soome eakaaslastel. Sellele vaatamata suudeti rajal näidata head kiirust ja konkureerida ka soomlastega. Kogu nädalavahetust mõjutasid kõvasti muutuvad ilmaolud, kus vaheldusid nii päike kui paduvihm. Mitu starti sõideti niiske ja kuivava rajaga ning see tegi rehvide sobivuse ja säästmise olulisemaks kui sõidukiirus. Nii tuligi Superbike 2. stardis võitjaks Magnus Collin, kelle ainsad vihmarehvid olid soetatud enam kui 10 aasta eest. Need juhtisid piisavalt vett ära, kuid ei kulunud ega sulanud nagu kiirematel konkurentidel (näiteks Martin Pärtelpoeg), kes kasutasid värskeid rehve… Kahjuks on Hannes Soomeril läinud uue rattaga kohanemine väga keeruliseks. Ka Alastaro treeningutel ta kukkus ning rattale tekkisid vigastused, mida raja ääres ei olnud võimalik kõrvaldada ja seetõttu ta startida ei saanudki. Pühapäeval muutus vihmasadu nii tugevaks, et mootorratastega võidusõitmine hakkas kohati muutuma ohtlikuks. Külgvankrite teise stardi avaringil toimus avarii, mis nõudis pikemat rajakoristust. Kuna samal ajal tugevnes vihm veelgi, otsustas võistluste žürii külgvankrite teist starti mitte jätkata. Soolorataste stardid peeti vähendatud ringide arvuga ning seal toimusid õnneks vaid üksikud kukkumised ilma raskemate tagajärgedeta. Tuleb au anda kõigile võistlejatele, kes leidsid endas vaimujõudu sellistes keerulistes oludes võistelda. Seda vaatamata tõrkuvale tehnikale või ka eelnevates sõitudes saadud vigastustele. Tugev vihm ei seganud ainult rajal liiklemist. See muutis kohati kasutuks ka kohtunike raadioside. Vihmavesi tungis raadiosaatjate kõrvaklappide ühendustesse ning tekitas sides tugevalt häirivaid helisid ja viis osa jaamasid üldse rivist välja. Sellistes tingimustes oli väga keeruline juhtida võistlust. Suurte kogemustega lipukohtunike juht Jani Front suutis siiski ka läbi vilistavate raadiosaatjate saada ja jagada infot rajal olevate KP-dega ning võistluse ilma suuremate kadudeta läbi viia. Võistlusele andis pisikese lisatooni paar päeva varem tulnud kinnitus, et alates 2019 sõidetakse Soomes Moto GP etapp. See toimub küll Kouvola lähedal alles valmival Kymiringil, kuid selle nimel peavad nüüdsest pingutama kõik Soome motoringrajasõiduga seotud inimesed. See nõuab väga suurt hulka oskuste ja kogemustega inimesi, kes peavad tegutsema professionaalselt ning täitma täpselt kehtivaid rangeid reegleid. Näiteks Ameerikas toimuval etapil (rada on umbes sama pikkusega kui Soomes) on ametis üle 150 rajakohtuniku + ca 200 lipukohtunikku! Lisaks peab korraldusmeeskond suutma suhelda võistlejate ja nende tiimiliikmetega erinevates võõrkeeltes. Tõsine väljakutse Soome Moottoriliidule. Ja võimalus meile tõeliselt maailmatasemel kogemuse saamiseks. Sellest, et soomlased võivad olla mõnes asjas hoopis eeskujuks Moto GP-le ja Vormel 1-le näitas Alastaro raja omanik Tero Tupala. Nimelt on ta konstrueerinud ja ehitanud mitu prototüüpi, millega kiiresti ja tõhusalt ringrada puhastada õlist ning teistest libedust tekitavatest vedelikest. Meie juhitud võistlusel sai ta oma abilistega mitmel korral demonstreerida sellise seadme tõhusust. ATV taha on ehitatud haakeseade, mis arvuti juhtimisel hindab libeda vedeliku kogust rajal ja sõiduki liikumiskiirust ning vastavalt sellele doseerib absorbendi kogust. Tagasisõidul juhib arvuti vastavalt survejõudu kummist pressile, mis purustab absorbendigraanulid ja surub need teekatte õnarustesse. Seejärel sõidab sama rada väike ja kiire harjamasin, mis kogub lahtise absorbendi kokku. Näiteks stardisirge kõrval (kiirendusrajal) olnud ca 300-meetrise õlireostuse koristas ta vähem kui 5 minutiga. Seoses pooleliolevate katsetustega tohib ta avalikult kasutada oma leiutise nn. eelviimast versiooni. Tema uusim mudel on patenteeritud ülemaailmselt ning on praegu Saksamaal testimisel. Kui sealt on vajalik dokument kinnitatud, siis plaanivad FIM ja Dorna (Moto GP promootor) sellised seadmed võtta kasutusele kõikidel MM-etappidel. Meie Piretiga saime Alastarost väärt kogemusi rahvusvahelise võistluse juhtimiseks ning kinnituse, et oleme koos auto24ringi meeskonnaga võistluste läbiviimisel soomlastega vähemalt samal tasemel. Kindlasti on meie plussiks see, et sama meeskond toimetab läbi hooaja erinevatel võistlustel samade tegevusjuhiste järgi. Samuti kinnitati meile, et moel või teisel oleme me Soome GP-l kohal. Kodumaine motoringaja elu jätkub septembris Pärnus. 9. septembril peetakse esmakordselt Eestis mootorrataste kestvussõitu ja 10. septembri etapiga selguvad Eesti meistrid tavadistantside arvestuses.   Suvelõpu tervitustega, Piret ja Raul