See kummaline 2020 hakkab lõpule jõudma ja on viimane aeg teha kokkuvõte ka sellest teistsugusest purjetamishooajast. Hooajal 2020 võistles Juta ühepaadil Zoom 8 klassis ja kahepaadil koos Mariaga RS Feva klassis. ZOOM 8 on ühepurjeline kiire, ohutu ja kergesti käsitsetav paat. Pikkus 2,65m ja purjepindala 4,8m3. RS Feva on esimene noorte kahepaadi klass.  Sellel kasutatakse 6.5m² suurust grootpurje, 2.1 m² eespurje ning 7m² gennakeri. See on kiire ja aktiivne paadiklass, mis aitab hästi arendada meeskonnapurjetamise oskusi.   Võistlushooaeg (nagu ka kogu purjetamishooaeg) algas suure ootamisega, et millal ja millistel tingimustel üldse treenida saab ning kas ja millises vormis võistlused üldse toimuvad. Mai alguseks valmisti paadid vette laskmiseks individuaalkorras ette ja juba mai lõpus toimus esimene väike mõõduvõtt Pärnus Mairegatil. See oli Jutale ka esimene võistlus selles klassis oma uue paadiga. Ka Mariale oli see esimene mõõduvõtt selles klassis. Ja tulemused olid päris head – kokkuvõttes 3.koht (kuigi ka konkurents ei olnud kõige tugevam, aga ikkagi väga tubli tulemus, sest harjutada saadi vaid umbes 10 meretundi). Kahepaadi paarimees Maria saavutas sel regatil 4.koha. Edasi algasid Purjetamise Eesti Mestrivõistluste etapid. Mõlemas paadiklassis 4 etappi. Hooaja alguseks kohe 3 etappi kahepaadile: Pärnu, Kärdla ja Tallin Race ning viimane etapp alles septembri keskele. Pärnu etapil kiusas tüdrukuid tehniline viga, mis otsad läbi näris. Kokkuvõttes 7. koht. Kärdla etapiks olid vead parandatud ja viimased detailivahetused sai lõpetatud vahetult enne veele minemist. Tasuks etapilt üldarvestuse 3.koht ja tõdrukute arvestuses 2.koht. Täpselt samasuguse tuemusega lõpetati ka Tallinn Race. Viimane etapp septembri andis tüdrukutele üldarvestuse 4.koha ja tüdrukute 2.koha. Hooaja kokkuvõttes üldarvestuse 3.kohta ja tüdrukute 2.koht. VÄGA TUBLID! Zoom8 etapid toimusid augustis-septembris. Juta tulemused kõikusid esikümne piiril. Kokkuvõtteks väga tubli 12.koht 45 osaleja hulgas. Maria saavutas kohad esikümne keskele. Tõsi, viimasel etapil Saaremaal tabas teda tõeline ebaõnn – tal murdus lausa 2 korda paadi mast... Võta sa kinni, kas olid mastid vanad-väsinud või oli Marial nii palju jõudu. Vaatamata viimase etapi keskmisest kehvamale tulemusele, saavutas Maria hooaja kokkuvõttes tüdrukute 3.koha ja üldarvestuses 7.koha.TIP-TOP TULEMUSED MÕLEMALT! Uus hooaeg toob aga ka päris uued arengud. Alustatakse prujetamist järgmises paadiklassis – 29er. 29er on noorte skiff-tüüpi kahepaadiklass. Paat on 4,45 m pikk ning purjesid on kolm – eespuri ja grootpuri on pindalalalt kokku 12,5m² ning asümmeetrilise spinnakeri suurus on 15m². Tegemist on kogu maailmas populaarse klassiga, mis on sportlik ja väga kiire, pakkudes põnevaid ja adrenaliinirikkaid purjetamiselamusi. Klass sobib noortele alates 12 eluaastast ning on heaks hüppelauaks neile, kes lisaks purjetamisrõõmule plaanivad kasvada täiskasvanute olümpiapaadiklassi 49er (puri.ee). Tuleb väga pingeline õppimisaasta nii noorpurjetajatele kui ka nende tugirühmale. Kui noorpurjetajad peavad omandama sõidutehnika (mis erineb väga suurel määral eelmiste paadiklasside omadest), siis tugirühm peab selgeks tegama, millal ja kuidas neid parimal moel toetada. Ühepaatidel jätkatakse ikka klassis Zoom8, et üksi hakkama saamine päris meelest ei läheks. Kuid põhiklassiks saab järmisel hooajal ikkagi 29er. Kuni merele minemiseni tuleb kõvasti füüsilist trenni teha, et ikka suudaks ja jõuaks seda väga kiiret paati juhtida. Ja kui olud vähegi soosivad, siis esimesed stardis uue paadiga on juba juuni keskpaigas. Purjenumber 2208. See on olnud kiire paat ja eelmistele omanikele palju poodiumikohti toonud. NB! Piltidel purjetab veel eelmine meeskond Märten Miku juhtimisel. Purjetavatest tüdrukutest loodame fotod saada kevadel :)

Septembri esimesel nädalal sai teoks oluline märk Eesti mootorispordi ajaloos. Urmo Aava & Co eestvedamisel toimus Tartus ja Lõuna- Eestis autoralli WRC etapp. Euroopast vaadatuna on see maailma mootorispordi kuue olulisema võistluse (sarja) hulgas. Tehnilist kontrolli juhtis korraldaja poolelt Taavi Luik, kes on selles ametis olnud kõikidel senistel Rally Estonia võistlustel. Suureks abiks oli kindlasti FIA Tehnilise delegaadi Karmo Uusmaa osalemine FIA ja WRC poolelt tehnilise kontrolli juhtimisel. Kontrolöride meeskonda toetasid oma kogemustega kolleegid Soomest, Lätist, Horvaatiast ja Sloveeniast. Eesti võistlustega võrrelduna tänu tavapärasest suuremale tehnilise kontrolli meeskonnale sai unikaalse kogemuse ka suur hulk Eesti kohtunikke, kes tegutsevad teistel autospordi aladel või alles alustavad selle hobiga. Ka MTÜ Võidusõiduabi liikmed ja sõbrad olid kutsutud- hõivatud: Marek Aardevälja, Toomas Rosar, Margus Villau, Aadu Reinson, Piret Koov ja Raul Koov. Vaatamata (või tänu?) Covid-19 eriolukorrale oli võistluse korraldus üsna ladus. Loomulikult oli ka tõrkeid, kuid needki lahendati nobedalt. ERMi ruumid ja territoorium sobisid väga hästi sellise suure sündmuse majutamiseks. Ka tehnilise kontrolli poolt vaadatuna olid ruumid ning logistika hästi planeeritud ning oluliselt mugavamad võrreldes mitmete teiste WRC etappidega, kust meil on varasemaid kogemusi. Väikese vimka viskas see kroonviirus meie meeskonna töösse siis kui tekkis oht, et Läti valitsus paneb riiki sisenejatele karantiinikohustuse. Seetõttu sõitsid meie lätlastest kolleegid reede hommikul koju. Kuna nende valitsus lükkas selle otsuse tegemise nädala võrra edasi, siis said nad juba laupäeva hommikul naasta ja neile planeeritud ülesandeid täita. Õnneks oli reedene päev suhteliselt lihtne, et seda väiksema meeskonnaga katta. Viirusest tingitud erinõuetest ralli ajal on juba palju räägitud- kirjutatud. Nii tuli meilgi käia testidel ning võistlusalal kanda kogu aeg kaitsemaski. Ainult söömine oli lubatud ilma maskita. Mida teeb tehniline kontroll MM- rallil? Töö ja ajakava on suhteliselt sarnased kõikidel etappidel. Sel korral oli isegi veidi lihtsam, sest võistlusdistants oli tavalisest ca 1/3 ja ajaliselt ühe päeva lühem. Kolmapäeva õhtul toimus ERMi saalis tehnilise kontrolli juhendamine FIA Tehniliste delegaatide Karmo Uusmaa ja Jerome Toquet` poolt. Neljapäeva hommikul tegi 8 kontrolörist koosnev meeskond ülevaatuse WRC P1 ehk tehasemeeskondade autodele ja sõitjate turvavarustusele. Piret kontrollis koos Karmoga sõitjate ohutusvarustust ning Rauli ülesandeks oli mootorite plommimine. Igal P1 autol on mootor plommitud neljast kohast antud võistluse markeeringuga alumiiniumplommiga ning lisaks veel üks eraldi nummerdatud plastikpomm, mille tohib avada alles siis kui mootor on kasutusel olnud ettenähtud arvul võistlustel. Pealelõunal toimus tehniline kontroll kõikidele ülejäänud võistlejatele. Selleks oli Raadi lennuväljale püstitatud suur telk, kus oli valgustus, tõstukid ja muu vajalik. Siin oli jagatud kogu tehnilise kontrolli meeskond erinevatesse gruppidesse väiksemate ülasannete täitmiseks. Kui järjekorras võtta, siis enne starti lubamist kontrollitakse: auto dokumendid; kas plommimiseks vajalikud avad- traadid on olemas; põhjakaitsed eemaldatud; kaalumine; auto ehitus ja turvavarustus (sealhulgas turvapuur, istmed, turvavööd, tulekustutid jms); väline vastavaus oma klassi nõuetele; plommimine; sõitjate turvavarustuse vastavus ja seisukord; reklaamid autol. Reede hommikul käisid sõitjad testikatsel. Kui autod tulid vahepeal hooldusparki, siis meeskondade järelvaatajad jälgisid mehaanikute tööd. Õhtul sõidetud esimese kiiruskatse eel said oma tegevusi teha ka rehvide markeerijad ja tankimise kontrolörid. Laupäev oli klassikaline „WRC päev“ väikese muudatusega- hommikul esimene hooldus ja pargist väljumine algas kella 6 ajal. Seejärel lõuna paiku üks 30- minutiline hooldus. Kuna võistlus oli lühem ja stardijärjekord tõsteti ümber laupäeva lõunast (tavaliselt pärast reedest pikka võistluspäeva), siis oli see nüüd lahendatud samuti flexi- service`na nagu võistluspäeva lõpus toimuv pikk hooldus. Pühapäev algas juba enne kella 6 ning kuna rohkem hoolduspause ei olnud, siis järgmiseks oligi võistlusjärgne tehnokontroll kiirematele autodele. Võistluse ajal olid Piret ja Raul Toyota Gazoo Racing meeskonna mehaanikute töö jälgijateks. Marek Aardevälja tegutses P4 ehk Junior- WRC meeskonna juures. Toomas Rosar ja Margus Villau teostasid FIA delegaatide poolt määratud kontrollimisi tehnilises tsoonis kui autod tulid võistlusringilt ning suundusid hooldusalasse. Aadu Reinsoni ülesandeks oli jälgida hooldusalast väljumisel olevas tanklas sealsetest reeglitest kinnipidamist. Ja võistluse lõpus oli ca 2 tundi kestev kiiremate autode kontroll, kus kohtunikel tuli kontrollida autode juures ligi 20 nimetust sõlmi- detaile. Oli emotsionaalne ja äge võistlus kõikidele osalejatele ja fännidele. Lõpetuseks tuleb öelda, et kroonviiruse levik lõpetas planeeritust varasemalt ka meie motoringraja hooaja. Eesti- Soome ühine etapp Pärnus on tühistatud. Kohtume Saaremaal!